Ministeerium eirab vähiravi saavate laste toetamist
Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit esitas koos Eesti Hematoloogide Seltsiga juba kolmandat korda Sotsiaalministeeriumile ettepaneku, mille korral vähiraviga (keemiaravi või luuüdi transplantatsiooniga) ravitava haiguse puhul oleks alla 12-aastase lapse vanemale alati tagatud 60-päevane hooldushüvitis, võrdsustades nende vanemate olukorra ravi alusel pahaloomulise kasvajaga.
Põhjused, miks vähihaigete laste vanematele alates 2015. aastast 60-päevane hooldushüvitis võimaldati, on seadusemuudatuse seletuskirja (818 SE II) kohaselt järgmised:
- vähiravi on väga pikaajaline protsess, mis toimub konkreetse raviplaani alusel, kus lapsevanema osalus on vältimatult vajalik eelkõige ravi algperioodil, ületades oluliselt tasustatavat 14-päevast hooldushüvitise perioodi;
- vähiravis ei osale lapsevanem üksnes hooldajana, vaid eelkõige raviprotsessi osalisena, millest sõltub ravi tulemuslikkus, tehes lihtsamaid ravis vajalikke abitoiminguid.
Eelkirjeldatud seletuskirja põhjendused kohalduvad ka teistele diagnoosidele, mille raviks kasutatakse samuti vähiravi (keemiaravi ja luudi transplantatsiooni). Arvestades vähiraviga kaasnevaid ohte väikese patsiendi elule ja tervisele, on mõeldamatu, 
et lapsevanem saab alla 12-aastase lapse kõrval viibida üksnes 14 järjestikust päeva, kui ühe korra ravi kestab kuid ja kogu ravitsükkkel aastaid.
Esitatud ettepaneku kohaselt oleks selliseid lisanduvaid diagnoose kokku neli: aplastiline aneemia, hemofagotsütaarse lümfohistiotsütoosi, Langerhans rakkude histiotsütoosi ja luuüditransplantaadi [siirikluuüdi] peremehevastase reaktsiooni [haigus] diagnoosiga laste ravi, mis kataks kõik eelkirjeldatud olukorrad ja tagaks vähiravi korral lapsevanemale 60-päevase hooldushüvitise.
Aastal 2014 arutas Sotsiaalministeerium antud teemat Lastearstide Seltsi esindajatega, kes toetas Liidu ettepanekut, ent leidis, et antud algatus peab laienema ka teistele rasket ja pikaajalist haigust põdevate laste vanematele. Pediaatrias rakendatava perekeskse ravifilosoofia korral on väga oluline lapsevanema(te) kaasamine iga lapse raviprotsessi. Sotsiaalministeerium on algatanud vastava seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse, mis hõlmab hooldushüvitiste maksmist kõigi pikaajalise raske haigusega põetamise korral.
Esimese ettepanku esitamisest alates on aga ministeeriumi uksed jäänud meie ees suletuks ja Liit ei ole tänaseni saanud isegi vastust oma varasemale ettepankutele. Seejuures ei ole meie mure Sotsiaalministeeriumile võõras, kuna meie varasemat ettepanekut arutati ka Delfi TV korraldatud debatis “Teises toas räägiti“, kus osales ka toonane valdkonna eest vastutav minister.
Jääme taaskord lootma, et riik hoolib rasket ravi läbivatest lastest ja võimaldab neile vähemalt lapsevanema toe ja hoolitsuse keerukal ning ohtlikul raviperioodil.
Ettepanekuga saab tutvuda siin.