Riigikohus: patsient ei saa haiglalt nõuda üldtunnustamata ravimeetodi kasutamist

Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis täna rahuldamata kaebuse, milles kaebajad nõudsid tervishoiuteenuse osutajalt üldtunnustamata ravimeetodi kasutamist. Riigikohtu sõnul lubab seadus teatud puhkudel üldtunnustamata ravimeetodit küll kasutada, ent patsiendil puudub samas õigus sellist ravi nõuda.

Riigikohtusse jõudnud tsiviilasjas esitasid ema ja laps Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla vastu Harju Maakohtusse kaebuse, milles palusid haiglat kasutada lapse ravis kõrgdoosides C-vitamiinil põhinevat ravimeetodit. Lapse raviarsti sõnul manustati lapsele lühikest aega kõrgendatud doosides C-vitamiini, kuid lapse seisundi halvenemise tõttu meetodi kasutamine lõpetati. Haigla sõnul polnud tegemist üldtunnustatud ravimeetodiga.

Harju Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, põhjendades, et kohtul puudub pädevus määrata eriteadmisi vajavat raviotsust. Tallinna Ringkonnakohus jättis selle aasta 22. märtsi määrusega kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega, selgitades, et patsient ei saa nõuda üldtunnustamata ravimeetodi kasutamist.

Riigikohtusse esitatud kaebuses palusid hagejad tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused. Riigikohtus vaidlesid pooled eelkõige selle üle, kas patsiendil on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt kõrgdoosides C-vitamiinil põhineva ravimeetodi kasutamist, mis hageja raviarsti hinnangul on teaduslikult tõestamata.

Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse muutmata ning kaebuse rahuldamata. Võlaõigusseadusele ning Riigikohtu varasemale praktikale tuginedes selgitas Riigikohus, et patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravimeetodit peab arst kasutama.

Riigikohtu hinnangul lubab seadus tervishoiuteenuse osutajal kasutada üldtunnustamata ravimeetodit väga raskes tervislikus seisundis oleva patsiendi puhul siis, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsient on andnud nõusoleku meetodi kasutamiseks. Küll aga puudub patsiendil sellise ravi nõudmise õigus ning üldtunnustamata ravi saab seetõttu kasutada vaid kokkuleppel ehk siis, kui ka tervishoiuteenuse osutaja sellega nõustub.

Loe Riigikohtu määrust siit.

Allikas: Riigikohus, 26.09.2019